in Estonian by Martyna Kokotkiewitz
One Day
When the sky re-acquires its blueness
and the Ozone drops down the clouds
to wash our wounds
I shall wait men to deliver
their last sermon
or
a farewell speech
One day, I may sing since
I know the song but my voice
fails to hit the last octave
despite that I shall continue
the tweet will follow
and
neutralize my hissing and chirping
On that day, we shall observe
mists of perfume forming
the beauty and pleasure
equal to none
On that day, in the light
I shall dwell
Üks päev
Kui taevas on saanud oma sinisuse tagasi
ja Osoon kukutab pilved alla
nii et need pesevad meie haavad
Ma jään ootama, et mehed toimetavad
oma viimast jutlust
või
hüvastijätukõne
Üks päev võin ma laulda sest
Ma tean laulu, aga minu hääl
ei taba viimast oktaavi
vaatamata sellele jätkan ma
ja piiksatus järgneb
ja
neutraliseerib minu susinat ja sirinat
Sel päeval märkame
kuidas parfüümid moodustavad
ilu ja naudingut
millegi muuga võrreldamatut
Sel päeval,valguses
Mina püsin
